I-Dopamine iyi-neurotransmitter ethakazelisayo edlala indima ebalulekile ezikhungweni zomvuzo kanye nenjabulo zobuchopho. Ngokuvamile ibizwa ngokuthi ikhemikhali "yokuzizwa kahle", inesibopho sezinqubo ezahlukahlukene zomzimba nezengqondo ezithinta isimo sethu sengqondo, isisusa, ngisho nokuziphatha okuluthayo.
I-Dopamine, evame ukubizwa ngokuthi i-neurotransmitter "ezizwa kahle", yaqala ukutholwa ngawo-1950 ngusosayensi waseSweden u-Arvid Carlsson. Ihlukaniswa njenge-neurotransmitter ye-monoamine, okusho ukuthi iyisithunywa samakhemikhali esithwala izimpawu phakathi kwamangqamuzana ezinzwa. I-Dopamine ikhiqizwa ezindaweni eziningana zobuchopho, okuhlanganisa i-substantia nigra, indawo ye-ventral tegmental, kanye ne-hypothalamus yobuchopho.
Umsebenzi oyinhloko we-dopamine ukudlulisa izimpawu phakathi kwama-neurons nokuthonya imisebenzi eyahlukahlukene yomzimba. Kucatshangwa ukuthi ilawula ukunyakaza, izimpendulo zemizwa, isisusa, kanye nemizwa yenjabulo kanye nomvuzo. I-Dopamine idlala indima ebalulekile ezinqubweni ezahlukene zokuqonda ezifana nokufunda, inkumbulo, kanye nokunaka.
Uma i-dopamine ikhishwa ezindleleni zomvuzo zobuchopho, iveza imizwa yenjabulo noma ukwaneliseka.
Ngesikhathi senjabulo nomvuzo, sikhiqiza inani elikhulu le-dopamine, futhi lapho amazinga ephansi kakhulu, sizizwa singenasikhuthazo futhi singenalusizo.
Ngaphezu kwalokho, uhlelo lomvuzo lobuchopho luhlobene kakhulu ne-dopamine. Indima yama-neurotransmitter ukukhuthaza imizwa yokuzijabulisa nokuqinisa, ngaleyo ndlela ikhiqize ugqozi. Isishukumisela ukuba sifinyelele imigomo yethu futhi sifune imivuzo.
I-Dopamine ikhiqizwa ezindaweni eziningi zobuchopho, okuhlanganisa indawo ye-substantia nigra kanye nendawo ye-ventral tegmental. Lezi zindawo zisebenza njengezimboni ze-dopamine, zikhiqiza futhi zikhiphe le neurotransmitter ezingxenyeni ezahlukene zobuchopho. Uma isikhishwe, i-dopamine ibopha kuma-receptor athile (abizwa ngokuthi ama-dopamine receptors) atholakala ebusweni beseli elamukelayo.
Kunezinhlobo ezinhlanu zama-dopamine receptors, abhalwe ukuthi D1 kuya ku-D5. Uhlobo ngalunye lwe-receptor lutholakala endaweni yobuchopho ehlukile, okuvumela i-dopamine ukuthi ibe nemiphumela ehlukile. Uma i-dopamine ibopha ku-receptor, ivusa noma ivimbele umsebenzi weseli elamukelayo, kuye ngohlobo lwe-receptor enamathiselwe kuyo.
I-Dopamine idlala indima ebalulekile ekulawuleni ukunyakaza endleleni ye-nigrostriatal. Kule ndlela, i-dopamine isiza ukulawula nokuxhumanisa imisebenzi yemisipha.
Ku-prefrontal cortex, i-dopamine isiza ekulawuleni inkumbulo yokusebenza, okusivumela ukuthi sibambe futhi silawule ulwazi ezingqondweni zethu. Iphinde idlale indima ezinqubweni zokunaka nokwenza izinqumo. Ukungalingani emazingeni e-dopamine ku-prefrontal cortex kuye kwahlotshaniswa nezimo ezifana ne-attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) kanye ne-schizophrenia.
Ukukhishwa nokulawulwa kwe-dopamine kulawulwa ngokuqinile ubuchopho ukuze kulondolozwe ibhalansi futhi kuqinisekiswe ukusebenza okuvamile. Uhlelo oluyinkimbinkimbi lwezindlela zokuphendula, oluhilela ezinye izinzwa kanye nezifunda zobuchopho, lulawula amazinga e-dopamine.
I-Dopamine iyisithunywa samakhemikhali, noma i-neurotransmitter, ebuchosheni ethwala izimpawu phakathi kwamangqamuzana ezinzwa. Idlala indima ebalulekile emisebenzini eyahlukahlukene yobuchopho, okuhlanganisa nokulawula ukunyakaza, imizwa, kanye nezimpendulo zemizwa, okwenza kube yingxenye ebalulekile yempilo yethu yengqondo. Kodwa-ke, ukungalingani kwamazinga e-dopamine kungaholela ezinkingeni ezahlukahlukene zempilo yengqondo.
●Ucwaningo lubonisa ukuthi abantu abanokucindezeleka bangase babe namazinga aphansi e-dopamine ezindaweni ezithile zobuchopho, okuholela ekunciphiseni ugqozi kanye nenjabulo emisebenzini yansuku zonke.
●Amazinga e-dopamine angalingani angabangela izinkinga zokukhathazeka. Ukwanda komsebenzi we-dopamine ezindaweni ezithile zobuchopho kungaholela ekukhathazekeni okukhulu kanye nokungaphumuli.
●Umsebenzi we-dopamine oweqile ezindaweni ezithile zobuchopho kucatshangwa ukuthi unegalelo ezimpawini ze-schizophrenia, njengokubona izinto ezingekho kanye nokucabanga okukhohlisayo.
●Izidakamizwa kanye nokuziphatha okuluthayo kuvame ukwandisa amazinga e-dopamine ebuchosheni, okubangela imizwa ejabulisayo nevuzayo. Ngokuhamba kwesikhathi, ubuchopho buxhomeke kulezi zinto noma ukuziphatha ukuze bukhiphe i-dopamine, okudala umjikelezo wokulutha.
U: Ingabe imithi ingasetshenziswa ukulawula amazinga e-dopamine?
A: Yebo, imithi ethile, njenge-dopamine agonists noma i-dopamine reuptake inhibitors, isetshenziselwa ukwelapha izimo ezihlobene nokungasebenzi kahle kwe-dopamine. Le mithi ingasiza ekubuyiseleni ibhalansi ye-dopamine ebuchosheni futhi inciphise izimpawu ezihambisana nezimo ezifana nesifo sikaParkinson noma ukucindezeleka.
Q: Umuntu angalondoloza kanjani ibhalansi ye-dopamine enempilo?
A: Ukulondoloza indlela yokuphila enempilo, okuhlanganisa ukuzivocavoca njalo, ukudla okunomsoco, ukulala ngokwanele, kanye nokulawula ukucindezeleka, kungasiza ekulawuleni i-dopamine ngendlela efanele. Ukuzibandakanya emisebenzini ejabulisayo, ukubeka imigomo efinyelelekayo, kanye nokuzijwayeza ukuqaphela kungasiza ekugcineni ibhalansi ye-dopamine enempilo.
Isixwayiso: Lesi sihloko senzelwe ulwazi kuphela futhi akufanele sibhekwe njengeseluleko sezokwelapha. Njalo xhumana nochwepheshe wezempilo ngaphambi kokusebenzisa noma yiziphi izithasiselo noma ukushintsha uhlelo lwakho lwezempilo.
Isikhathi sokuthunyelwe: Septhemba 15-2023


